Tööleht- leia 5 erinevust

Pilt tehtud Windows Paintiga

Windows Paintiga saab joonistada näiteks nii :)

Joonistamisprogrammide kasutamine lasteaias

 

Lasteaias pole ma lastega siiani ühtegi joonistamis programmi kasutanud. Joonistamisvahenditeks on olnud pliiatsid, vildikad, rasvakriidid ja guašš ning akvarell. Laadisin Arvuti lasteaias kursusel soovitatud lehekülgi oma arvutisse ja minu 8 aastasele tütrele meeldivad need väga, neist kergeim on tuxpaint.org ja seda ta ka kasutab. Lasteaias kasutaksin ka ise just seda programmi, kuna see on lihtne ja arusaadav. Samuti ei saa kiitmata jätta Windows Painti, sest selle programmi võimalused on ka minu arvates lasteaias kasutamiseks piisavad ja programmi on lihtne kasutada.

Erinevad programmid kasutamiseks

ArtRage - http://www.artrage.com/artrage-demos.html

Tux Paint - http://tuxpaint.org/

Drawing for Children - http://drawing.gamemaker.nl/

 

Soovituslikud lingid abiks õpetajale

Abiks õpetajale

 

Interneti aadressid, mis on abiks õpetajale

• Mängud, värvimine, laulud, pildid lastele http://web.zone.ee/KuressaarePargiLA/Lastele1.html
• Õppematerjal on mõeldud lugemise ja kõnearenduse tundide lisamaterjaliks http://hev.edu.ee/?id=168
• Keelenõuanded- abiks õpetajale http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=22

 

Arvuti lasteaias kursuse soovituslikud lingid

Abiks õpetajale

Koostas: Kaire Kollom, MA

 

Üldine

Tõlkimiseks - http://translate.google.com/

http://www.miksike.ee/

http://www.koolielu.ee/pages.php/01

http://www.koolielu.ee/pages.php/0328 - alushariduse õppematerjalid

http://www.koolielu.edu.ee/

http://www.koolielu.edu.ee/toolehed/sisukord2.html

http://www.kool.ee/

http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=6

Pildid

Piltide otsimiseks – Google - http://www.google.ee/

http://www.dkimages.com/discover/DKIMAGES/Discover/Home/index.html

http://www.picnik.com/ - piltide töötlemine, eriefektide lisamine

Kuidas ja miks kasutada arvutit

http://www.eenet.ee/EENet/

http://www.eestiinternet.ee/

http://www.e-ope.ee/

http://www.e-uni.ee/juhendid/

http://iktvahendid.wikispaces.com/

http://www.peremeedia.ee/

http://lapsnetis.eesti.ee/

http://www.netiohud.ee/

Õpetajale abiks

http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/ - ristsõnade koostamine internetis

http://www.eslhq.com/worksheets/

http://www.easytestmaker.com/default.aspx

http://www.teachers-pet.org/

http://mytest.vocabtest.com/create_matching_test.php

http://www.thekidzpage.com/

http://web.uvic.ca/hrd/hotpot/index.htm - Hot Potatoes

http://www.123certificates.com/ - tunnistused, aukirjad jne printimiseks

http://www.slide.com/ - natuke teistsuguse slaidiesitluse tegemiseks

http://www.hiie.tartu.ee/?id=133&lang=est

http://tiiasalm.googlepages.com/

http://www.kidzone.ws/

http://www.dltk-teach.com/

http://www.wordsearchmaker.net/default.aspx

http://www.taebla.edu.ee/~kristel/index.php?leht1=302&leht=3

Programmid ja internetilehed, mida saavad kasutada lapsed:

http://www.kidwaresoftware.com/childrens.htm -alljärgnevad mängud vabatarkvarana

allalaadimiseks:

Match Maker - http://www.kidwaresoftware.com/mmaker.htm

Photo Puzzle Fun - http://www.kidwaresoftware.com/puzzle.htm

http://www.primarygames.com/

http://www.uptoten.com/kids/uptoten-features-search-searchpage.html

http://taheke.delfi.ee/

http://www.meieoma.ee/

http://www.lastekas.ee/

http://www.wartoft.nu/software/sebran/ - Sebran’s ABC

http://www.wartoft.nu/software/ - veel vabavara

http://www.schoolsplay.org/ - Childsplay

http://www.hot.ee/mangunurk/html/4.html

http://www.coolmath4kids.com/

http://funschool.kaboose.com/

http://pbskids.org/

http://kids.yahoo.com/

http://www.dositey.com/2008/index-page-free_activities.php

http://www.thekidzpage.com/

http://www.brainbashers.com/

http://www.uptoten.com/kids/uptoten-home.html

http://gcompris.wikispaces.com/ - GCompris

http://iktvahendid.wikispaces.com/BrainsBreaker - osaliselt vabavaraline Puzzlemäng

http://edlv.planet.ee/th/

http://www.ixl.com/

http://www.bbc.co.uk/cbeebies/

http://www.webtots.co.uk/

Puzzlede koostamine

http://www.flash-gear.com/puzzle/

http://www.jigsawplanet.com/

Keel ja kõne

http://www.hiie.tartu.ee/eelkool/ - kõnearenduslikud õppematerjalid koolieelikutele

http://www.zone.ee/hxxlikusttxheni/hxxlijavali.html - Harjutusvara lugemisoskuse ja

kirjutamisoskuse eelduste kujunemiseks ning hääliku ja tähe vastavuse teadvustamiseks

http://edugames.hk.tlu.ee/tahetaevas/weblogin.php

http://koolielu.edu.ee/tuulikodukas/TAHESO~1/index.html

Alguse asi I - http://www.ellermaasoft.ee/aa2.php

Virbits - http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=94

http://muki.loremipsum.ee/

http://www.hot.ee/nahkalood/

http://www.koolielu.edu.ee/sonavara/

Loodusõpetus

http://www.loodus.ee/

http://www.looduskalender.ee/

http://bio.edu.ee/loomad/ - Eesti selgroogsed

http://bio.edu.ee/taimed/

http://space.jpl.nasa.gov/ - Päikesesüsteemi simulaator

http://www.hared.ee/

http://www.elfond.ee/

http://vana.elfond.ee/failid/looduse_sobra_tv.pdf

http://www.keskkonnaharidus.ee/

Minu esimesed avastused looduses

http://tere.kevad.edu.ee/2008/

http://www.eoy.ee/kodukakk/

http://www.studioviridis.ee/muraste/ - Muraste looduskool, kus palju kasulikke näpunäiteid

ja praktilisi ülesandeid-mänge

http://kids.nationalgeographic.com/kids

http://www.kik.ee/ - Keskkonnainvesteeringute keskus

http://www.okokratt.ee/ - keskkonnaprojekt

http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/videoloomad - tutvumine koduümbruse loomadega

http://www.keytonature.eu/wiki/Estonia

http://www.greengate.ee/

http://www.looduseomnibuss.ee/

http://www.loodusharidus.ee/

http://www.nationalgeographic.com/coloringbook/archive/

http://www.puhkaeestis.ee/et/

http://www.rmk.ee/

http://kids.nationalgeographic.com/

http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/

http://www.hkhk.edu.ee/seened/seened.html

Rahvakultuur

http://www.folklore.ee/Berta/

http://www.folklore.ee/ebaas/

http://www.erm.ee/?node=9

http://haldjas.folklore.ee/~kriku/MOISTA/index.htm

http://www.folklore.ee/Reebus/ - piltmõistatused

Terviseõpetus

http://www.toitumine.ee/

http://www.terviseinfo.ee/web/

http://www.terviseinfo.ee/web/failid/M_ngude_raamatu_pakitud_vaatefail.pdf - mängude

raamat

http://www.eestitoit.ee/?language=et

http://www.tai.ee/ - Tervise Arengu Instituut

Liikluskasvatus

http://www.politsei.ee/?id=449

Siia-sinna läbi linna

http://www.lll.ee/lll.htm

Ümbritsev maailm

http://www.president.ee/et/

http://www.riigikogu.ee/

Muusika

http://www.bgfl.org/bgfl/custom/resources_ftp/client_ftp/ks2/music/piano/

http://www.bbc.co.uk/northernireland/schools/4_11/music/mm/index.shtml

http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/lp.html - löökpillid, helid allalaetavad

http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/pp.html - puhkpillid, helid allalaetavad

http://sites.google.com/site/muusikast/muusikariistadearengkeskajal%C3%B5puni-15.saj

Helid ja hääled – kust alla laadida

http://www.animal-sounds.org/ - loomade hääled, võimalik enda arvutisse laadida

http://www.animal-sounds.org/animal-sounds-free-download.html

http://www.loodusheli.ee/

http://www.ilovewavs.com/Effects/Animals/Animals.htm

http://www.a1freesoundeffects.com/animal.html

http://www.freesoundfiles.tintagel.net/Audio/free-wave-files-animals/

http://www.angelfire.com/ar2/thefoxden/sounds.html - rebaste helid

http://www.natuurgeluid.nl/clubsnds.htm

http://www.junglewalk.com/popup.asp?type=a&AnimalAudioID=3469

http://www.junglewalk.com/sound/Animal-sounds.htm

http://www.stonewashed.net/animal.html

http://www.grsites.com/archive/sounds/

http://www.fws.gov/video/sound.htm

http://www.nifter.com/sound_effects_animals_sounds.htm

http://www.kessels.com/CatSounds/

http://amazingsounds.iespana.es/aseanimal.htm

http://www.animalpicturesarchive.com/animal/SOUND/

http://www.avisoft.com/sounds.htm

http://ushk.tripod.com/sounds/sounds.html

http://thryomanes.tripod.com/AnimalSounds.html

http://www.dccl.org/Sounds/sound.htm

http://www.whaleacoustics.com/audio.html

http://www.anbg.gov.au/sounds/

http://www.e-vet.com//component/option,com_wrapper/Itemid,30/

http://wwknapp.home.mindspring.com/GAFrog.Toad.html

http://www.math.sunysb.edu/~tony/birds/

Kunst

Paint – joonistamisprogramm, mis igas arvutis olemas

TuxPaint - http://www.tuxpaint.org/download/windows/ - tasuta tarkvara joonistamiseks

http://drawing.gamemaker.nl/ - programm Drawing for Children

http://estsea.blogspot.com/

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/

http://www.artrage.com/artragedown.html - tarkvara joonistamiseks, osaliselt vabavara

Värvipildid

http://www.coloring.ws/

http://www.schulbilder.org/malvorlagen-tiere-c68.html

http://www.operationlifesaver.eu/id/drawing_board/

Meisterdamiseks

http://www.hot.ee/zuzu/

http://www.enchantedlearning.com/crafts/

http://www.koolielu.ee/files/KristelPikkas_esitlus.ppt - värvusõpetuse muinasjutt

http://www.kunstikeskus.ee/

http://www.origami-club.com/en/

http://www.tiimari.ee/ee/hobby/et_EE/meisterdamine/

http://toruloomad.weebly.com/index.html

http://www.kaboose.com/index.html

http://www.dltk-kids.com/

http://www.allcrafts.net/

http://muriellelapuce.free.fr/enfant/bricolage/animaux_coeur/animaux_coeur.htm

 

Koera puzzle

http://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=3123bab5d95a

Referaat "Laste diabeet" 2011

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR

Alushariduse ja täiendõppe osakond

Merili Rikk

DIABEET JA LASTEDIABEET

Referaat

Juhendaja: Jane Rätsep

Pärnu 2011

 

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1.      DIABEEDI ISELOOMUSTUS

2.      DIABEEDI VORMID

2.1              Diabeedi 1. tüüp

2.2              Diabeedi 2. tüüp

2.3              Diabeedi diagnoosimine ja kontroll

3.      DIABEEDIGA KAASUVAD HAIGUSED JA TÜSISTUSED

3.1        Silmakahjustus ehk diabeetiline retinopaatia

3.2        Neerukahjustus ehk diabeetiline nefropaatia

3.3        Närvikahjustus ehk diabeetiline neuropaatia

3.4        Südame-veresoonkonna haigused

4. DIABEEDI RAVI LASTEL

4.1        Diabeediga kohanemine

4.2        Veresuhkru tasakaal

4.3        Dieetravi ja insuliinasendusrav

4.4        Diabeedi ravi erinevates olukordades

KOKKUVÕTE

KASUTATUD ALLIKAD

SISSEJUHATUS

Diabeet on maailmas muutunud igapäevaseks probleemiks. Hinnanguliselt põeb 246 miljonit täiskasvanut suhkruhaigust ehk diabeeti. 1. tüübi diabeedihaigete arv kasvab kolm protsenti aastas. Samas on 2. tüüpi diabeet nii levinud, et mõnedes kogukondades kannatab selle all üle poole 35 aastastest täiskasvanutest. Igal aastal avastatakse diabeet seitsmel miljonil inimesel (Brewer 2009). Maailmas elab kokku umbes 440 000 I-tüübi diabeediga last ja noort, kellest 20% Euroopas. Igal aastal haigestub I-tüübi diabeeti ca 70 000 kuni 15.aasta vanust last ehk 200 last päevas. Eestis on diabeeti põdevaid lapsi ligi 1000 (eldü 2011).

Need faktid on jahmatama panevad. Kuigi diabeet on maailmas väga levinud, ei tea inimesed sellest kuigi palju. Diabeeti suhtutakse väga tihti eelarvamusega, eriti kui teadmised selle kohta puuduvad.

Olles ise diabeetik, soovib antud töö autor diabeedi olemust veidi lahti seletada, et inimesed mõistaksid diabeedi olemasolu, ja kui lähedal see meile tegelikult olla võib. Diabeeti ei tohiks suhtuda, kui millessegi hirmsasse, kuid sellest ei tohiks ka lihtsalt mööda vaadata.

1 DIABEEDI ISELOOMUSTUS

Suhkruhaigus ehk diabeet on inimese kehas seisund, kus organism ei tule toime glükoosi tootmise reguleerimisega (Brewer 2009). Laste diabeet on tingitud insuliini puudusest  (E. Kelk, P. Ross 2000).

Glükoos on suhkru vorm, mis tekib seedimise ajal, süsivesikuid sisaldava toidu lagunemisel. Süsivesikud ongi peamine seos diabeediga. Glükoos on organismile väga vajalik, seda põletatakse rakkudes energia tootmiseks. Glükoosi liiga madal tase veres ei lase ajul korralikult töötada, inimene võib kaotada teadvuse. Terve organism reguleerib väga täpselt glükoosi ehk suhkru taset veres. Tervisele ohutu suhkru kogus veres on 3,9-5,6 mmol/l ehk millimooli liitri kohta (Brewer 2009). Lastele on ohutu suhkru kogus veres enne sööki 4-6 mmol/l ja peale sööki alla 10 mmol/l. Täiskasvanute normaalsed suhkruväärtused erinevad laste omadest, sest lapsed on kasvult ja kaalult väiksemad, seetõttu võivad nad liiga madala veresuhkruväärtuse korral sattuda haiglaravile (E. Kelk, P. Ross 2000).

Insuliin on aine, mida keha kasutab veresuhkru tasakaalus hoidmiseks. Kuna lapsed põevad üldjuhul esimese tüübi diabeeti, siis on ainsaks ravivõimaluseks insuliini süstimine. Seda süstitakse naha alla, sest suukaudsel manustamisel pole insuliinil toimet, see lõhustub maos (Täht 2002). Insuliini vähene kogus organismis, või selle täielik puudumine, ongi üks diabeedile kõige iseloomulikumaid tunnuseid (Brewer 2009).

Ainus insuliinivaru inimese kehas, tuleb pankreasest ehk kõhunäärmest. Esimese diabeeditüübi puhul insuliini enam ei toodeta, teise diabeeditüübi puhul ei tooda pankreas insuliini piisavalt (ibid).

On veel teisigi hormoone, mis mõjutavad veresuhkru taset. Näiteks stressi puhul tõstavad stressihormoonid kiirelt veresuhkrut, samuti adrenaliin. Selline on looduse viis anda inimesele kiiresti energiat. Seetõttu on nendel diabeetikutel raskem oma veresuhkrut kontrollida, kes on väga emotsionaalsed või füüsiliselt palju pingutavad (ibid).

2 DIABEEDI VORMID
 

Laste diabeet on tavaliselt 1. tüüpi diabeet. Teisi diabeedivorme esineb lastel harva. Siiski on diabeedil mitu erinevat tüüpi (E. Kelk, P. Ross 2000).

Nendest kaks põhitüüpi on 1. tüüp ja 2. tüüp. 1. tüübi iseloomuks ja tekkepõhjuseks on pankrease beetarakkude täielik hävimine ja selletõttu insuliini tootmise täielik lõppemine. 2. tüübi diabeedil toodetakse küll insuliini, kuid seda pole piisavas koguses. 2. tüüpi diabeet on tavaliselt seotud kõrge kehakaaluga. Lisaks neile kahele tüübile, tuntakse veel rasedusaegset diabeeti ja noorte diabeeti (Brewer 2009).

Rasedusaegne ehk gestatsioonidiabeet on ainuke diabeeditüüp, mis ei ole püsiv. See tekib naistel enamasti 28ndal rasedusnädalal ning kaob pärast sünnitust. Seda tüüpi saab ravida insuliiniga või tervisliku toitumise ja aktiivse liikumisega (ibid).

Noorte diabeet ehk MODY tekib noortel küpsusikka jõudmisel. See sarnaneb 2. tüübi diabeediga ning esineb ühel juhul kümnest diabeedijuhtumist. Insuliini ebapiisav kogus viib veresuhkru krooniliselt kõrgeks. Ravi on sama, mis 2. tüübi diabeedi puhul (ibid).

2.1 Diabeedi 1. tüüp

1. tüübi diabeet võib tekkida siis, kui pankreas ei ole võimeline üldse insuliini tootma. Seda nimetatakse insuliinisõltuvaks tüübiks, sest raviks on ainult insuliinravi. Sellist tüüpi haigetele on iseloomulik järsk haigustunnuste muutumine. Veresuhkur kõigub ka ravi ajal väga suurtes piirides (I. Kalits, J. Kelk 1982).

1. tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunseks haiguseks. See tüüp diagnoositakse tavaliselt alla 40 aastastel inimestel, enamasti 10-15 aastastel ja väiksematel lastel, kuid vahel ka väga kõhnadel täiskasvanutel. 1. tüübi diabeedi tekkepõhjuseid ei ole veel teaduslikult kindlaks määratud. Neid põhjuseid oletatakse (Brewer 2009).

Pärilikkus võib olla üheks põhjuseks. Diabeeti esineb põlvkonniti, seetõttu arvatakse, et teatud geenid on sellega seotud. 1-2 protsenti on tõenäosus diabeeti jääda nendel kelle ema on diabeetik (ibid).

Arvatakse, et üheks haiguse vallandajaks on viirusnakkused, sest 1. tüübi diabeeti diagnoositakse talvel kaks korda rohkem kui suvel. Talvel on külma tõrjumiseks kehal vaja rohkem insuliini, et toota energiat (Brewer 2009).

Viimasel ajal nähakse seost 1. tüübi diabeedi väljakujunemisel ja lapse varajasel kokkupuutel lehmapiimaga. Kuna inimese insuliin on ülesehituselt sarnane lehma insuliiniga, on võimalik, et organism hakkab tootma antikehi lehma insuliini vastu, mida leidub imikutoidus, samal ajal hävineb ka enda insuliin. See aga pole veel uuringutes tõestatud (ibid).

Võib minna mitu aastat enne kui ilmnevad haiguse sümptoomid. Alles siis, kui pankreas ei suuda enam küllaldaselt insuliini eritada, kujuneb välja diabeedile iseloomulik haiguspilt:

·           janu;

·           esineb nõrkus, väsimus;

·           sage ja rohke urineerimine;

·           kehakaalu langus;

·           naha sügelemine.

Nii täiskasvanutel, kui lastel on samad sümptomid. Suurem osa inimesi, kes on haigestunud 1. tüüpi diabeeti, elasid enne haiguse väljakujunemist tervet ja aktiivset elu ning ei teinud midagi valesti (Täht 2002).

Rohke urineerimine on põhiline sümptom, sõna „diabeet“ tähendabki ülemäärast urineerimist. See tekib sellepärast, et üleliigne glükoos läheb verest läbi neerude uriini. Sellega kaasatakse organismist ka vett, uriini kogus võib suureneda kuni viis korda (Brewer 2009).

Nõrkus tekib sellepärast, et organism pole võimeline glükoosi omastama, ja seetõttu ei ole ka energiat ning inimene muutub nõrgaks ja loiuks (ibid).

Suurenenud janu ja ülemäärane joomine on sama tähtsad sümptomid 1. tüübi diabeedi tekkes. Kuna urineerimine on sagenenud, vaevleb keha veepuuduses (ibid).

Kaalulangus toimub väga kiiresti. Selleni viib uriini kaudu kehast väljuv suhkur, mis võib päevas olla kuni 1 kg. Kalorites teeb see kuni 4000 kilokalorit (ibid).

Sümptomiteks võivad veel olla suurenenud isu, nägemise hägusus, erinevad põletikud (põiepõletik, soor). Need sümptomid võivad kaduda, kui suhkru tase veres normaliseerub (Brewer 2009).

Kui 1. tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkur tõusta kriitilise piirini ning võib tekkida ketoatsidoos. See on toksiliste ainete kogunemine organismis. Selline seisund võib lõppeda koomaga (ibid).

2.2 Diabeedi 2. tüüp

2. tüübi diabeedi puhul on insuliin veel kehas olemas. Seda toodab pankreas jätkuvalt, kuid selle kogus pole piisav. Põhiliseks põhjuseks 2. tüübi diabeedi tekkel, on rasvumine. Enamasti haigestuvad diabeeti ülekaalulised, üle 40 aasta vanused inimesed, kuid vahel võib see tekkida ka varemas eas (Brewer 2009). 2. tüüpi diabeet on insuliinist sõltumatu tüüp (I. Kalits, J. Kelk 1982).

Ülekaal ja kehakuju on suurim põhjus, miks 2. tüüpi diabeet tekib. Arvatakse, et kaalu normis hoidmisega ja tervisliku toitumisega suudaks inimesed vähendada 2. tüübi diabeedi teket kuni 85 protsendi võrra (ibid).

Geenid ja isegi etniline taust on väidetavalt seotud 2. tüübi diabeedi tekkimisega. Inimesed, kes elavad näiteks Aafrikas või Lõuna-Aasias, haigestuvad palju sagedamini, kui Kaukaasia päritolu inimesed. Identsete kaksikute puhul, on aga tõenäosus 90 protsenti (ibid).

Füüsiliselt mitte aktiivsetel inimestel on viis korda suurem risk haigestuda 2. tüübi diabeeti. Seetõttu on füüsilisel aktiivsusel samuti väga suur roll 2. tüübi diabeeti haigestumisel (ibid).

Madala sünnikaaluga lastel, alla 2,5 kg, on viis korda suurem tõenäosus haigestuda 2. tüübi diabeeti oma 65. eluaastaks, kui neil kelle sünnikaal ületab 4,3 kg (ibid).

Ka mõned retseptiravimid võivad endaga kaasa tuua 2. tüüpi diabeedi, kui neid liigselt tarvitada (ibid).

Kilpnäärme ületalitlus ehk hormonaaltalitluse häire võib suurendada 2. tüüpi diabeeti haigestumist (Brewer 2009).

Sümptomid kujunevad 2.tüüpi diabeedil palju aeglasemalt kui 1. tüüpi diabeedil. Samuti ei ole need nii spetsiifilised ja tõsised, kui 1. tüübi puhul. 2. tüüpi diabeedi puhul võib inimene tunda end väsinuna, ja öösiti võib sageneda urineerimisvajadus. Mõnel inimesel ei ole need sümptomid üldsegi märgatavad, sellisel juhul leitakse 2. tüüpi diabeedi olemasolu ainult tavalisel arstlikul läbivaatusel (Brewer 2009).

Insuliini resistentsus 2. tüübi diabeetikutel tähendab insuliini retseptorite arvu vähenemist, insuliin ei suuda end allesjäänud retseptoritega siduda (ibid).

Kuigi haigus ise on mõlema tüübi puhul sarnane, võib siiski neid kahte põhitüüpi võrrelda. Erinevused on vanuses, millal diabeet tekib, ravis, tekkepõhjustes jne (vt tabel 1).

Tabel 1. Diabeedi kahe põhitüübi võrdlus (I. Kalits, J.Kelk 1982)

INSULIINIST SÕLTUV SUHKRUTÕBI	INSULIINIST SÕLTUMATU SUHKRUTÕBI
·         Noor eluiga, tavaliselt alla 30 eluaasta, lapsed ·         Võrdne esinemine naistel ja meestel ·         Kõhn kehaehitus ·         Eelsoodumus madalaks vererõhuks ·         Insuliini tootmise lõppemine ·         Insuliinitundlikkus hea, reageerib insuliinile hästi ·         Eelsoodumus hüpoglükeemiaks ·         Põhiravi- insuliin	·         Vanem eluiga, üle 45 eluaasta ·         Sagedam esinemine naistel ·         Ülekaal, sageli rasvumine ·         Eelsoodumus kõrgeks vererõhuks ·         Insuliini toime nõrgenemine ·         Insuliinitundlikkus halb, reageerib insuliinile loiult ·         Vähene soodumus hüpoglükeemiaks ·         Raviks tabletid, dieet, elustiili muutused insuliini kasutatakse harva.

 

2.3 Diabeedi diagnoosimine ja kontroll

Laste puhul on arstidel väga kerge diabeeti diagnoosida, kui veresuhkur ületab 11 mmol/l (E. Kelk, P. Ross 2000). Et lõpliku diagnoosi panna, teeb arst mitmeid lisaanalüüse:

·         Uriinianalüüs, mis näitab glükoosi olemasolu uriinis.
 

·         Veresuhkru analüüs, milleks ei pea olema eelnevalt söömata.

·         Veresuhkru analüüs tühja kõhuga.

·         Glükoositaluvustest (Brewer 2009).

Kui diagnoos on paika pandud, võetakse äsja haigestunud laps haiglaravile. Sissejuhatav ravi kestab küll lühikest aega, vahel vaid nädal, kuid algab siiski vaid ambulatoorselt (E. Kelk, P. Ross 2000).

Veresuhkru kontrollimine on diabeetikule igapäevane tegevus. See on ainus viis, kuidas diabeetik saab oma veresuhkru taset iseseisvalt, või lapse puhul vanema abiga, kontrolli all hoida. Selleks on vajalik glükomeeter ehk veresuhkrumõõtja. Glükomeetrisse sisestatakse testiriba, millele lisatakse sõrme otsast võetud imepisike kogus verd. Glükomeeter loeb välja suhkru taseme veres (Brewer 2009).

3 DIABEEDIGA KAASUVAD HAIGUSED JA TÜSISTUSED

Kui diabeet on pidevalt kontrolli alt väljas, võivad aja jooksul tekkida tüsistused. Need halvendavad diabeetikute elukvaliteeti ning võivad eluiga lühendada. Diabeeditüsistused ohustavad kõige sagedamini aju, silmi, südant, neerusid, suguorganeid, jalgu. Ohud on samad nii laste kui täiskasvanute jaoks (E. Kelk, P. Ross 2000).

3.1. Silmakahjustus ehk diabeetiline retinopaatia

Kui veresuhkur on aastaid kõrgel tasemel, hakkb see kahjustama veresooni. Nii ka väikeseid veresooni silmapõhja võrkkestas. Nägemine hakkab nõrgenema ja võib lõppeda pimedaks jäämisega (Brewer 2009).

Teine silmakahjustuse tüüp, mis samuti diabeetikuid ohustab, on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus. See vähendab silmade liikuvust (ibid).

3.2 Neerukahjustus ehk diabeetiline nefropaatia

Halvasti kontrollitud diabeet võib kahjustada ka neerudes asetsevaid veresooni. Haiguse süvenedes muutuvad neerud põletikulisteks ning hakkavad valku uriini levitama. Kui neerud enam ei tööta, on vaja kunstlikku vere filtreerimist ehk dialüüsi. Et neerukahjustusi varakult avastada, tuleb sagedasti kontrollida valgu esinemist uriinis (ibid).

3.3 Närvikahjustus ehk diabeetiline neuropaatia

Neuropaatia puhul ei suuda närvid enam korralikult signaale edastada. Sümptomiteks võivad olla kõrvetus- ja torkamistunne, kahanenud vibratsiooni-, valu- ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades. Neuropaatia on tavaliselt püsiv, kuigi on võimalik sümptomeid ravida. Kuna neuropaatia kahjustab ka jalanärve, väivad jalad muutuda kahvatuks ja külmaks. Haavad jalgadel paranevad tavaliselt väga aeglaselt. Kuna jalgade tundlikkus on vähenenud, võivad kergemad vigastused ja villid jääda märkamatuks. Jalahaavandid on üks peamisi põhjusi, miks diabeetikud satuvad haiglasse. Et seda vältida, tuleks suurt tähelepanu pöörata jalgade hügieenile (ibid).

3.4 Südame-veresoonkonna haigused

Halvasti kontrollitud veresuhkur põhjustab veresoonte lupjumist, koos liigse kolesterooli ja kahjuliku rasvaga veres, annab see diabeetikule kuni 6 korda suurema riski haigestuda südameisheemiatõppe (Brewer 2009).

Kui verevarustus on ebapiisav, võivad ajurakud hävida või kahjustuda hapnikupuuduse tõttu. Seda nimetatakse insuldiks (ibid).

Kui rasv ladestub veresoone seinale ja selle pind muutub karedaks või rebeneb, tekib tromb. Tromb omakorda võib põhjustada infarkti (ibid).

Kui süda saab pikema aja jooksul vähem verd, nõrgeneb tema võime verd kehasse pumbata. Seda nimetatakse südamepuudulikkuseks (ibid).

4 DIABEEDI RAVI LASTEL

Diabeediravi eesmärk on, et laps ja tema perekond saaksid vajalikud oskused ja teadmised, et elada ilma tarbetute piiranguteta iseseisvat elu. Laste diabeedi puhul on oluline alustada sissejuhatavast ravist. Vanematele selgitatakse diabeedi olemust, ravialuseid, pakutakse emotsionaalset tuge (E. Kelk, P. Ross 2000).

4.1 Diabeediga kohanemine

Peale lapse haigestumist on perekond tavaliselt šokis. Tavaliselt süüdistatakse ennast ja otsitakse vigu oma käitumises, et leida põhjust lapse haigestumisele. Järgneb kohanemisetapp, mille käigus ei pruugi kõik veresuhkrunäidud olla soovitud tasemel. Tihti panevad vanemad lapsele piiranguid, mis puudutavad toitumist, liikumist ja maailmaga suhtlemist. See on aga täiesti vale, sellist käitumist saab ennetada, rääkides arstidega ja endale selgeks tehes, mille pärast tasub diabeedi puhul muretseda, ja mis on lihtsalt müüt (ibid).

Algul on vanematele raske ka võtta endale täielik vastutus diabeedi ravi eest. Mida väiksem on laps, seda suurem osa on vanemal diabeedi ravis. Hiljem hakkab laps järk- järgult ise diabeedi ravimisega tegelema- suhkru mõõtmine, süstimine, söömine (ibid).

4.2 Veresuhkru tasakaal

Alguses võiks lastel soovitav veresuhkur olla enne sööki 4-6 mmol/l ja peale sööki alla 10 mmol/l. Aja jooksul õpivad vanemad, milline on lapsele sobilik suhkruväärtus enne magama minekut ja milline see peaks olema hommikul tõustes. Pidevalt soovitud tasemel ei ole võimalik suhkrut hoida ka siis, kui toit ja süstimine on tasakaalus, sest suhkur ja insuliin ei imendu verre alati ühtmoodi. Soovitav on, et vähemalt 75% näitudest püsivad vajalikul tasemel (ibid).

4.3 Dieetravi ja insuliinasendusravi

Parim viis leida haigestunud lapsele õige toiduvalik, on kogu perekonna seniste toitumisharjumuste põhjal kokku panna individuaalne söömisplaan. Tuleks arvestada dieedireegleid ja kaasata kogu perekond söömisharjumuste muutmisesse. Tähelepanu tuleb pöörata last ümbritsevatele muutustele, nagu kooli minek, ära jäänud tunnid, lasteaeda minek. Sel juhul tuleks eriti hoolikalt kontrollida veresuhkru taset (E. Kelk, P. Ross 2000).

Insuliinasendusravi on oma kehast puuduva insuliini asendamine kunstinsuliiniga süstimise teel. Insuliini manustatakse naha alla (Brewer 2009). Laste puhul on õige aeg ennast ise süstima hakata individuaalne. Tüdrukud alustavad enda süstimisega 7-9 aastaselt, poisid veidi hiljem. Oluline on, et süstimise koht nahal pidevalt vahetuks, ja süstimise kohal naha all oleks piisavalt rasvkudet. Lastele soovitatavad süstekohad on reied, tuharad ja käsivarred. Kõhupiirkonda ei soovitata süstida alla 10 aastastel lastel, sest nahaalune kude on veel õhuke (E. Kelk, P. Ross 2000).

Tänapäeval on süstevahendid välja töötatud nii, et diabeetikule oleks süstimine võimalikult mugav ja valutu. Väga levinud süstevahend on pliiatsitaoline insuliiniseade, mis koosneb ampullist, vaakumpumbast ja nõelast. Keerates süstla otsa, on kerge määrata süstimiseks vajalik doos (Brewer 2009).

Süstimine on ebameeldiv nii täiskasvanule kui lapsele, kuid diabeetikud harjuvad sellega. Laste puhul võib süstimise asemel kasutada ka insuliinipumpa. Pump on kaardipaki suurune ja seda kantakse vööl, taskus, püksirihma küljes. Naha alla sisestatakse nõel mis on ühendatud kateedriga ja see omakorda pumbaga. Selle kaudu annab pump pidevalt ühtlase nirena insuliini vastavalt määratud doosile ja kaob vajadus pidevalt süstevahendiga süstimiseks. Lastele on see väga mugav ja valutu (Brewer 2009).

On veel uusi insuliini manustamis võimalusi nagu ninapihustid, plaastrid, kuid need on alles katsetamisel (ibid).

On olemas nelja erinevat insuliinitüüpi, milledest arst määrab haigele sobiva. Nende erinevus seisneb mõjuma hakkamise kiiruses ja toimeajas. Tabelis 2. on ära toodud erinevad insuliinitüübid koos iseloomustusega (ibid).

Tabel 2. Erinevad insuliinitüübid 1. tüüpi diabeedi raviks (ibid)

Insuliinitüüp	Mõjumise algus	Tipptoime	Toimeaja pikkus
Kiire toimega insuliin	15 minutit pärast süstimist	45-90 minuti pärast	3-4 tundi
Lühitoimega insuliin	30-60 minutit pärast süstimist	2-4 tunni pärast	8 tundi
Keskmise toimega insuliin	1-2 tundi pärast süstimist	4-12 tunni vahel pärast süstimist	16-35 tundi
Pikatoimeline insuliin	1,5 tundi pärast süstimist	Ilma tugevalt mõjutava tipptoimeta	24 tundi

 

4.4 Lapse diabeedi ravi erinevates olukordades

Lapse diabeediravi ei saa täielikult samastada täiskasvanu diabeedi raviga, sest lapse organism ja keha muutub kasvamise käigus. Samuti muutub lapse sõltuvus täiskasvanust ajapikku (E. Kelk, P. Ross 2000).

Vastsündinud lapse diabeedi ravi eeldab lahjendatud insuliini süstimist enne imetamist 6 korda päevas, või insuliinipumpa (ibid).

Väikelaste raviks on samuti väikesed insuliinikogused, mille toimeaeg on lühike. Mitu süstekorda päevas, või insuliinipump seob vanemaid väga tihedalt lapse raviga (E. Kelk, P. Ross 2000).

Lasteaed ja kool on suureks muutuseks nii lapse kui vanemate jaoks. Ka õpetajad peavad selgeks õppima nii lapse ravimise võtted kui veresuhkru mõõtmise. Samuti tuleb õpetajatele selgitada lapse toitumisvajadusi, ning kuidas vajadusel lapsele abi anda. Õpetajatel on väga suur vastutus lapse tervise üle. Õpetaja peab jälgima ja märkama lapse käitumist, et ennetada võimalikke ohte. Samuti võib tekkida vajadus õppetegevusi muuta, kui laps ei ole hetkel suuteline kaasa tegema või vajab aega enda kogumiseks (ibid).

Üleminek täiskasvanuravile toimub tavaliselt 16- aastaselt. See sõltub olukorrast ja inimesest endast. Täiskasvanuks saamisega tekib motivatsioon diabeedi kontrolli all hoidmiseks ja hea tervisliku seisundi saavutamiseks. Samuti annab see noorukile rohkem vabadust kui ta saab ise enda eest hoolitseda (ibid).

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda, et diabeet ei ole mitte üliraske ravimatu haigus, vaid eluviis.  Ka lapsi peaks õpetama tervislikult elama.

Tervislikud eluviisid on pika ja kvaliteetse elu aluseks. Nii ka diabeetikutel. Väga suur osa diabeedi ennetamisel on tervislikul toitumisel. Kui toituda õigesti, on risk diabeeti haigestuda palju väiksem, kui ebatervislikult toituval inimesel. Väga tähtis on ka piisav liikumine.

Diabeetikutele endile, eriti lastele, on väga oluline, et neid mõistetaks, ja et neid ei jäätaks kõrvale, vaid võetaks kui tavalisi inimesi, sest nad ju ongi seda.

Diabeet ei ole ainus, mis ebatervislike eluviisidega inimesi ohustab. Inimene ise on see, kes saab palju ära teha, hoolitsedes oma tervise eest ja tundes selle vastu huvi. Hoolige oma tervisest!

KASUTATUD ALLIKAD

Brewer, S. (2009). Toimetulek diabeediga, põhjalik täiendava ravi kava. Tallinn: Maalehe Raamat.

Kalits, I., Kelk, J. (1982). Suhkruhaigele. Tallinn: Valgus.

Kelk, E., Ross, P. (2000). Diabeet. Tallinn.

Täht, E. (2002). Diabeet. Õppematerjal haige hooldajale. Tallinn.

Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing (2011). http://lastediabeet.ee/diabeedist/  (8.02.2011)